Kandidaadid

Kütteseadme arukas ja keskkonnasäästlik kasutamine - MTÜ Eesti Pottsepad

MTÜ Eesti Pottsepad on näinud suurt vaeva inimeste teadlikkuse suurendamisel, mis puudutab ahjukütet ja selle keskkonnasõbralikkust. Ahjukütte eelised:

- ahjuküte on sõltumatu ilmast jms;

 - küttematerjal on taastuv;

 - CO2 tasakaal (kasvades tarvitab puu sama palju süsihappegaasi, kui põledes vabaneb);

 - puudest jääb järgi vaid tuhk (ei midagi mürgist);

 - soe levib kiirgusena (hea enesetunne, madalam toatemperatuur, ei kuivata õhku ei keeruta tolmu).

Lisaks on toimunud kampaania õigest ahjukütmisest, et säästa keskkonda, kodus olevaid ahjusid jms.

Hääli kokku: 565

Laeva jõe taaselustamine ning tõugja ja tuura asustamine - MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus

Laeva jõe alamjooksu taastamine LIFE Happyriver projekti raames annab inimestele ja kaladele tagasi vahepeal inimtegevusega rikutud kauni ja kalarikka jõe. Emajõe süsteemi tõugjaasurkonna tugevdamiseks ja Laeva jõe populatsiooni taastumisele kaasaaitamiseks asustati taasavatud Laeva jõkke üle 10 000 erinevas vanuses noore tõugja. Käesoleval aastal asustati veel Narva jõkke 30000 läänemere tuura isendit, et see ikooniline ja majesteetlik kala oleks tulevikus Narva jões ja Läänemeres jälle tavapärane.

Kunagises kraavide rajamisega hävitatud heas kalajões oli voolav vesi katkestatud ja looduslik säng osaliselt täis settinud. Peale setete eemaldamist ja Emajõega ühenduse taastamist sündis uuesti 8 kilomeetrit looklevat jõge. Kalade hea seisundi hoidmiseks puhastati võsast üle 10 hektari kaladele koelmuteks sobivaid luhtasid. Emajõe vanajõgede taastamisega koos on positiivne mõju kalastikule ja kogu ökosüsteemile väga ulatuslik.

 

Hääli kokku: 717

"KURNA PARK ON MEIE SÜDAMES" - MTÜ Meie Kurna

Kurna küla väärtuseks on alati olnud ligi 11 hektari suurune 400-aastane mõisapark. Aastaid oli Kurna küla kogukonna unistuseks korrastada võsastunud ja tihnikuks muutunud kunagine park. Saades innustust kogukonna soovist ulatas MTÜ-le Meie Kurna oma tugeva abikäe Rae vald. Teoks sai pargis asuvate kultuuriajalooliselt oluliste tiikide puhastamine, tiikide vaheliste sildade taastamine, vaateplatvormi rajamine, haljastustööde dendroloogiline uuring. Ühiste jõududega muutus padrik jälle pargiks.

Kogukonna soov oli anda pargi taassünnile oma panus, anda midagi jäädavat ja kogukonnaga loodut. Meie soov oli istutada parki 101 kodumaist väärikat puud, kellele valitud hoolikalt kasvukoht. Rajasime uue pargi südame, kus nüüd kasvavad 15 nulgu, millega kopeerisime kunagi mõisa ees asunud auringi. Lisaks nulgudele istutati 23 hõbekuuske, 20 lehist, 10 kaske, 8 haaba, 6 vahtrat, 2 juudapuulehikut ja 2 purpurpunast toomingat.

Hääli kokku: 3292

Kuhuviia.ee mobiilirakendus - SA Things

Alates loomisest 2014. aastal on Kuhuviia.ee meeskond tänu süsteemi edasiarendustele ja iga-aastasele teavitustegevusele, suutnud pidevalt kasvatada kuhuviia.ee külastajate hulka ning suurendanud inimeste teadlikkust jäätmete sorteerimisest ning asjade uuskasutusest. Viimase aastaga oleme astunud suure sammu edasi. Arendasime koostöös 6 Eesti suurima tootjavastutusorganisatsiooniga mobiiliversiooni, mida kasutab 38% kuhuviia.ee külastajatest. Midagi ei pea alla laadima või installima. Nii saab ka tehnika-võõras kasutaja sellega hakkama. Keskmiselt on kuhuviia.ee lehel 5000 külastust kuus ning teavituskampaaniate ajal suureneb külastatavus märkimisväärselt.

Kuhuviia.ee lahendab probleemi, mis puudutab ühel hetkel meid kõiki – mida teha kasutuseta asjade, pakendiprügi või ohtlike jäätmetega. Seega on Kuhuviia.ee mõeldud absoluutselt kõigile. Kaardirakendus on kasutatav nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

 

Hääli kokku: 191

Istik Eesti Mulda 2018 - Eesti Metsameister OÜ

"Istik Eesti Mulda" on Eesti Metsameister OÜ loodud heategevuslik metsaistutustalgute sari, mis algas 2017. aastal. Sellel aastal korraldasime ürituse Nõo Valla heaks. "Istik Eesti Mulda 2018" raames taasmetsastati 10 000 taimega endine jäätmekogumisala Laguja külas. Vana prügila taasmetsastamine aitab muuta kultiveeritud pinnast viljakamaks ning aitab vähendada erosiooni ohtu, sest seob juurtega mullastikku.

Istutustalgud oli kogupereüritus, kus osalesid isad-emad, vanaemad-vanaisad ja lapsed. Kuna üritus toimus emadepäeval, siis paljud tähistasid erilist päeva koos perega metsa istutades. Kokku võttis 2018 aastal osa sadakond inimest.

 

Hääli kokku: 144

Loodusvaatluste maraton - Veljo Runnel ja Märt Kose

Loodusvaatluste maraton on üritus, mille puhul uuritakse enda kodukohas või lemmikpaigas 24 tunni jooksul võimalik palju taime-, linnu-, putuka-, seene- jm liike. Loodushuvilistele on abiks erialaspetsialistid ja teadlased. Lisaks liikide kirjeldamisele said loodussõbrad osa ka mitmetest retkedest ja vaatlustest. Sel aastal toimus loodusvaatluste maraton Loodusfestivali alaüritusena 16 paigas üle Eesti. Liikide vaatlemist alustati 15. juuni keskpäeval kell 12 ning lõpetati järgmise päeva lõunal kell 12. Loodusvaatluste maratoni eesmärgiks on teadlaskonna ja loodushuviliste inimeste lõimimine, et uurida üheskoos oma kodukoha või lemmikpaiga elurikkust.

Loodusvaatluste maraton on eriline, kuna toob kokku loodushuvilised ja eksperdid, et vahetada loodusalaseid kogemusi ja teadmisi. Info kõikide nähtud või kuuldud liikide kohta sisestati eElurikkuse portaali kõigile soovijatele vabaks kasutamiseks.

Korraldajateks Veljo Runnel ja Märt Kose.

Hääli kokku: 224

Projekt sireen - Sütevaka Noortegrupp

Sütevaka Noortegrupp viis läbi projekti Sireen, mille eesmärgiks oli saada teada, kuidas inimesed saaks oma igapäevaelus kaasa aidata merereostuse vähendamisele ja suurendada sel teemal teadlikkust. Toimus nädalapikkune noorte vahetus Pärnus koos Gruusia ja Horvaatia noortega. Leiti, et saame keskkonda säästa, kui sorteerime prügi, vähendame plasti tarbimist ja pöörame rohkem tähelepanu sellele, kuidas meie igapäevased ostud võivad suurendada plastprügi sattumist looduskeskkonda.

Pärast seda käisid kõik noored Pärnumaa koolides õpilasi teavitamas loodushoiu olulisusest ning toimus kontsert-kohtumine NOEP-iga ja Plastivaba Päev, mille käigus teavitasime inimesi merereostuse ohtlikkusest. Laialdase teavitamise tulemusel oskavad Pärnumaa õpilased paremini mõista, mis igapäevaelu tegurid, näiteks mikroplast kodukeemias või läbimõtlemata ostlemine, mõjutavad keskkonna reostumist.

Projektis osales 28 noort sh 14 välistudengit.

Hääli kokku: 214

Lasteaialaste loodusteadlikkuse suurendamine - Huvitava Bioloogia Kool

Huvitava Bioloogia Kool on suurendanud lasteaialaste loodusteadlikkust juba aastaid. Antud tegevuse raames viis Huvitava Bioloogia Kool tänavu ellu kolm loodushariduslikku algatust, milles osales ligi 3000 eelkooliealist last 170 lasteaiarühmaga. Keskkonnateadlikkuse suurendamisel on väga suur roll looduse vastu huvi tekitamises juba eelkoolieas. Tänu läbiviidud algatustele oskavad lasteaialapsed paremini märgata looduses toimuvaid protsesse ja teavad nende põhjuseid. Lastel on väga suur mõju ka oma vanemate käitumisharjumuste muutmisele, mistõttu aitab just lasteaialastega tegelemine jõuda suure hulga inimesteni.

2018. aastal viisime ellu 3 algatust:

1. Näpunuku-etenduste konkurss “Pöialpoiss peab sünnipäeva”

2. Loodusteemaliste katsete juhendmaterjalide loomine

3. Loodushariduslike multikate sari “Miks? Miks? Miks?" koostöös BOP Animationiga

 

Hääli kokku: 238

Kohviringluse projekt - Paulig Coffee Estonia AS

Eestlased joovad peaaegu 6 kg kohvi ja naabrid soomlased lausa 10 kg inimese kohta aastas. Sellest tekib suur hulk kasutatud kohvipuru, mis visatakse lihtsalt ära. Algatasime kohviringluse projekti – pärast kohvi nautimist toodame kasutatud kohvipurust bioenergiat. Kohvipuru on orgaaniline jääde ja sellest saab õiget tehnoloogiat kasutades eraldada biogaasi. Algatatud projekti käigus kogusime kasutatud kohvipuru ja koostöös Nelja Energia Vinni biogaasijaamaga tootsime sellest energiat. Saadava elektrienergia annetatakse SOS Lasteküla kodudele.

Kohvipuru kogumise ja sellest bioenergia tootmise projektiga soovime näidata, et kohviubade teekond ei pea lõppema kohvitassis, vaid see kestab edasi, kui seda soovime. Projekt oli väga populaarne ettevõtete seas, aga ka eraisikute seas, kes tõid oma kohvipuru ise ära.

 

Hääli kokku: 65

Tabasalu perepäeva korduvkasutusega topsid - Harku Vallavalitsus: Krista Dreger, Lembe Reiman, Rando Lai

Harku valla keskkonnasõbralik perepäev kannab nime Tabasalu päev. 2018. aastal toimus see üheksandat kord ning sellel aastal tegime oma valla korduvkasutusega joogitopsid! Topsi sai endale perepäeval topsitelkidest pandiraha eest. Kui jook otsas, siis sai topsi loputada ja uue joogi osta. Kui enam uut jooki ei soovitud, sai topsi müügipunkti tagastada. Soovi korral võis topsi jätta endale ning kasutada seda uuesti ja uuesti! See oli õige otsus, kuna peoplats oli peale ürituse lõppemist puhas.

Keskkonnateo ajendiks oli väiksema jalajälje jätmine, oma kogukonna harimine ja suunamine selles suunas läbi suurürituse. Koostöös Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-ga on alates 2016. aastast meie valla suurüritusel toimunud teadlik prügisorteerimine, kus on kõrvuti prügikastid pakendite ja olmeprügi jaoks. Tabasalu päeval on osalejaid pea 4000 inimest.

 

Hääli kokku: 184

spordiürituste keskkonnamõju vähendamine - MTÜ Seiklushunt

Seiklushunt on fookusesse võtnud oma ürituste keskkonnamõju vähendamise - keskendudes esialgu jäätmete valdkonnale. Teadaolevalt on Seiklushunt esimene omataoline (sporditemaatiline) Eestis, kes enda initsiatiivil on alustanud koostööd keskkonnaorganisatsiooniga, välja töötanud jäätmete sorteerimise süsteemi tagades igal oma üritusel jäätmete liigiti kogumise. Sealhulgas pööratakse olulist tähelepanu ka jäätmetekke vähendamisele.

Soovitakse luua inimestes jäätmete sorteerimise harjumus ja suurendada teadlikkust. Soov on olla eeskujuks ka teistele avalikele üritustele - tähelepanu pööramine jäätmete vähendamisele ja nende liigiti kogumisele võiks muutuda loomulikuks ja erinevas ajas/ruumis kohatavaks tegevuseks. Seiklushundi korraldatud üritustel osales 2018. aastal ca 7000 inimest.

 

Hääli kokku: 74

Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus - Eesti Ornitoloogiaühing

Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel ilmus 2018. aastal koguteos "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“, mille näol on tegemist viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. See kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena.

Linnuatlasest leiab kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis. Raamatus on üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust.

Koostajad: Jaanus Elts, Andrus Kuus, Eerik Leibak. Toetas SA KIK.

Hääli kokku: 151

Kompostiljon - Eesti Ettevõtlike Noorte Koda

Kompostiljon kutsus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul inimesi üles tegema Eestimaale üht kelmikat ja kaalukaimat kingitust - kinkima Eestile ühiselt 100 tonni mulda. Selle kingitusega toodi tähelepanu Eesti mullale, selle tähendusele, olulisusele ja märgilisusele meie kõigi jaoks. Muld on olnud meie toitjaks läbi aegade ning kompostimisega saab meist igaüks taasluua viljakat mulda ning läbi selle teha kingituse oma riigile.

Üleskutse oli suunatud eelkõige lastega peredele, kes elavad oma majades. Innustasime vanemaid koos lastega mõtestama kompostimist ja laiemalt ressursside ringlust looduses ning kuidas me kõik oleme seotud. Laiaks eesmärgiks oligi eelkõige teadlikkuse tõusule kaasa aitamine.

Kokku kingiti 102 tonni mulda.

 

Hääli kokku: 53

Tour d'ÖÖ - MTÜ Eesti Linnaratturite Liit

MTÜ Eesti Linnaratturite Liit korraldab alates 2011. aastast üle vabariigi jalgratta ühissõitu "Tour d'ÖÖ" ja pealinnas jalgratta festivali "Tallinn Bicycle Week". Nii ühissõit kui festival propageerivad igapäevast jalgratta kasutus linnakeskkonnas. Tänaseks 61 korda toimunud ühissõidul on läbi aastate jõudnud 13-sse eri Eesti linna ja hinnanguliselt on osalejaid olnud ca 50 000.

Tour d'ÖÖ on rahulik jalgratturite ühisõit õhtusel linna tänavatel, mille üheks eesmärgiks on muuta inimeste igapäevast harjumus autoga liikumise asemele seda rattaga tegema, kuna läbitavad vahemaad on rattaga lihtsam, odavam, tervisele kasulikum, keskkonda, rahakotti ja ka linnaruumi säästvam ja on ka tihtipeale kiirem kui sisepõlemis- või elektrimootriga sõiduk.

 

Hääli kokku: 111

Linnamesinduse populariseerimine - Nordic Hotel Forum

Nordic Hotel Forum aitab kaasa linnamesinduse arengule ning populariseerimisele Tallinnas ja Eestis laiemalt, rääkides mesinduse olulisusest ning mesindusega seotud kasulikest mõjuteguritest meid ümbritsevale keskkonnale. Keskkonnateo konkreetseks eesmärgiks seadsime toetada Tallinna Mesinike Seltsi linnamesinikke nende tänuväärses ettevõtmises ning pakkuda linnamesinikele väärtuslikku ja kõigile turvalist pinda mesitarude paigutamiseks otse Tallinna linna südames asuva hotelli katusele. Tihtipeale ei peeta linnakeskkonda looduslikult mitmekesiseks, kuid seda peaks tegema. Nimelt on linnades nn katkematu õitekonveier, mis pakub erinevatele tolmeldajatele toitu nektari ja õietolmu näol. Mesilaste kohalolu sellises keskkonnas aitab õistaimedel paremini uusi seemneid toota ja oma leviala laiendada. Nii paigutatigi käesoleva aasta aprillis koostööna hotelli vahekatusele 6 mesitaru.

Hotelli külalistel on võimalus lähemalt vaadata mesilaste toimetamisi ja maitsta katusel valminud linnamett. Lisaks oleme tutvustanud koostöös mesinikega oma mesilasi mobiilses mesitarus hotelli restoranis toimuval populaarsel tarkusepäeva üritusel sadadele lastele koos vanematega.

Hääli kokku: 180

#Istutanpuu kampaania - Öselstuff OÜ

#ISTUTANPUU kampaania raames juhtis ÖselBirch inimeste tähelepanu Eesti looduse hindamatule väärtusele ning soov oli innustada meid kõiki kasutama loodust heaperemehelikult. Loodus ja selle püsima jääv puhtus on meie jaoks väga olulisel kohal. Tahame olla oma tegevustega eeskujuks ka järgmistele põlvkondadele, et nad hindaks keskkonnasõbralikkust, rohelist mõtteviisi ja puhast loodust. Just selle väärtuse ajendil kutsusime nii tavakodanikke, ettevõtteid kui ka omavalitsusi üles osalema ÖselBirch’i #ISTUTANPUU kampaanias!

Kampaaniat toetas iga ÖselBirch kasejoogi ostja. Kes registreeris end ÖselBirch kodulehel, sai valida ka puuliigi, mille tema nimel istutasime. Lisaks tegime koostööd ka ettevõtete, ettevõtjate ja kohalike omavalitsustega. Hinnanguliselt kaasasime kampaaniasse 1200 isikut kes olid abiks istutamistel, nende seas nii lapsed, noorukid kui ka täiskasvanud.

 

Hääli kokku: 78

Rändnäitus "Bioajastu - puidust tulevik" - Eesti Metsaselts

Ratastel näitus "Bioajastu - puidust tulevik" kirjeldas Eesti võimalikku tulevikku, mis tugineb keskkonnasõbralikul biomajandusel. Kui kasutame oma taastuvat ressurssi ehk metsa targalt, on ühest planeedist meile ka tulevikus küllalt. Puit suudab asendada naftast valmivaid tooteid meie igapäevaelus - kosmeetikast kuni autodeni. Näituse eesmärk oli inimestele tutvustada tulevikutehnoloogiaid, mis suudavad puidu abil inimeste keskkonnajälge vähendada. Külastaja sai ise katsetada, kuidas üks või teine otsus mõjutab Maa kliimat, keskkonda ja ressursse. Näitus läbis kõik Eesti maakonnad alustades 10. augustil Arvamusfestivalil Paides kuni pikema peatuseni Tallinnas 14. oktoobrini. Kokku külastas näitust 9500 inimest.

Näituse koduleht: www.bioajastu.ee

Hääli kokku: 90

Ajakiri "Jälg" - MTÜ Cleantech ForEst

Käesoleval aastal pandi alus Eesti roheinnovatsiooni ja keskkonnateadlikkuse ajakirja Jälg ilmumisele. Ajakiri sihib laiemat publikut eesmärgiga edendada keskkonnateadlikkust (alates tarbija käitumisest, jätkusuutlikest tarbimisharjumustest kuni ettevõtete vastutustundlike tegevusteni) ja näidata milliste innovatiivsete toodete ja teenustega on võimalik keskkonda säästa. Ajakiri Jälg on sündinud Eesti rohetehnoloogia ettevõtlust arendava katusorganisatsiooni MTÜ Cleantech ForEst'i alt. Lisaks füüsilisele ajakirjale on loodud ka seda toetav veebileht ning peamised sotsiaalmeedia kanalid. Kajastatud teemad võimaldavad sihtrühmal kasutusele võtta meetodeid näiteks prügivabama eluviisi juurutamisel, kui ka leida endale sobivaid innovaatilisi tooteid energiasäästu valdkonnast (päikeseenergeetika, tuuleenergeetika, jne).

Hääli kokku: 60

 

Maailmakoristuspäev Eestis

Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day leidis aset 15. septembril 2018. See oli maailma ajaloo suurima prügivastane kodanikualgatus, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist ning mis tõi tuhandeid inimesi koristama ka Eestimaa loodust. Maailmakoristuspäeva globaalne eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, et jäätmeid on liiga palju, neid ei sorteerita ja taaskasutata piisavalt. Eestis koristuspäeva ja selle kommunikatsiooniga näitasime, et probleem on jätkuvalt märkimisväärne ka Eestis. Lisaks praktilisele koristusele tekitasime taas aktiivse arutelu jäätmetega käitumise teemadel.

Kaasasime koristuspäevale ka Eestis elavaid muukeelseid kogukondi ning sihtrühmi - nii venekeelseid kogukondi kui ka siia viimastel aastatel kolinud välismaalasi. Maailmakoristuspäeval osales kokku üle 10 000 inimese.

 

Hääli kokku: 151

Harrastuskalapüügi taristu rajamine Suur-ja Linnulahte ühendava Kallaku oja piirkonnas Saaremaal - MTÜ Saarte Kalurite Ühing

Korrastati ja puhastati Suur- ja Linnulahte ühendav Kallaku oja, mis tagab kaladele rändetee kudemisperioodil ning avatud juurdepääsu nii keskkonnajärelvalvele kui ka päästemeeskonnale. Lisaks kindlustati 100 m kallast puistekividega, korrastati ala prügist ja võsast ning rajati kaldtee ujuvvahenditele.

Äärmiselt positiivne tegu, mis tõi kasu nii kaladele kui Saare maakonna elanikele, kooliõpilastele, loodushuvilistele.

 

Hääli kokku: 76

Teadlaste Öö festival - SA Teaduskeskus AHHAA

SA Teaduskeskus AHHAA korraldas juba 13. korda Teadlaste Öö Festivali, mille teemaks oli sel aastal keskkonnasäästlikkus ja taaskasutamine. Festivali raames toimus üle saja erineva sündmuse pea igas maakonnas. Erinevad koolid, haridusasutused ja muuseumid korraldasid festivali raames suurel hulgal tegevusi, mille raames anti võimalus igas vanuses külastajatele end kurssi viia keskkonnasäästlike nippidega. Lisaks toimus teaduskeskus AHHAA-s Prügiteadlaste päev, kus sai esinemas näha erinevaid oma ala spetsialiste nii jäätmete sorteerimise kui ka ümbertöötlemise aladel. Festival kaasas endaga 80 haridusasutust üle kogu Eesti, et tutvustada keskkonna eest hoolitsemist koolinoortele ja nende peredele ning suurendas seeläbi Eesti rahva keskkonnateadlikkust.

 

Hääli kokku: 75

Narva-Jõesuu metsad - Natalja Pessotšinskaja

Üldsuse esindajad ja kohalikud Narva-elanikud palusid võtta kaitse alla metsa, mis kuulub Narva-Jõesuule. Mets on võrdselt mererannaga olnud ajalooliselt Narva-Jõesuu kuurordi visiitkaardiks. Algatuse eesmärgiks oli ka puhta männiõhu säilitamine, mis on Ida-Virumaal eriti tähtis, kuna ümber asuvad seitse A-ohukategooriaga ettevõtet. Pöördumine jõudis tänu Natalja algatusele Riigikoguni.

Kokku koguti 1000 allkirja nii Narva-Jõesuu kui Ida-Virumaa elanikelt. Lisaks sai ellu viidud ka teine algatus – Narva-Jõesuu metsade puhastamine ning kohaliku omavalitsuse ja RMK tähelepanu pööramine metsade reostamisele.

Hääli kokku: 3809