Kandidaadid

Kütteseadme arukas ja keskkonnasäästlik kasutamine - MTÜ Eesti Pottsepad

MTÜ Eesti Pottsepad on näinud palju vaeva, et suurendada inimeste teadlikkust ahikütte ja selle keskkonnasõbralikkuse vallas. Nad on tutvustanud ahikütte eeliseid. Lisaks on toimunud õiget ahjukütmist tutvustav kampaania, mis aitab säästa nii koduseid ahjusid kui ka meie keskkonda.

Ahikütte eelised:

- ahiküte ei sõltu ilmast jms;

 - küttematerjal on taastuv;

 - CO2 tasakaal (kasvades tarvitab puu sama palju süsihappegaasi, kui selle põledes vabaneb);

 - puudest jääb järele vaid tuhk (ei midagi mürgist);

 - soojus levib kiirgusena (hea enesetunne, madalam toatemperatuur, ei kuivata õhku, ei keeruta tolmu).

Hääli kokku: 565

Laeva jõe taaselustamine ning tõugja ja tuura asustamine - MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus

Laeva jõe alamjooksu taastamine LIFE’i Happyriveri projekti raames annab inimestele ja kaladele tagasi vahepeal inimtegevuse tulemusel rikutud kauni ja kalarikka jõe. Emajõe süsteemi tõugja asurkonna tugevdamiseks ja populatsiooni taastumisele kaasaaitamiseks asustati taasavatud Laeva jõkke
üle 10 000 erinevas vanuses noore tõugja. Narva jõkke asustati 30 000 läänemere tuura isendit, et see ikooniline ja majesteetlik kala oleks tulevikus Narva jões ja Läänemeres jälle tavaline.

Kunagises kraavide rajamisega hävitatud heas kalajões oli voolav vesi katkestatud ja looduslik säng osaliselt täis settinud. Pärast setete eemaldamist ja Emajõega ühenduse taastamist sündis uuesti 8 kilomeetrit looklevat jõge. Kalade hea seisundi hoidmiseks puhastati võsast üle 10 hektari kaladele koelmuteks sobivaid luhtasid. Emajõe vanajõgede taastamisega koos on positiivne mõju kalastikule ja kogu ökosüsteemile väga ulatuslik.

 

Hääli kokku: 717

"KURNA PARK ON MEIE SÜDAMES" - MTÜ Meie Kurna

Kurna küla väärtuseks on alati olnud ligi 11 hektari suurune 400-aastane mõisapark. Aastaid oli Kurna küla kogukonna unistuseks korrastada võsastunud ja tihnikuks muutunud kunagine park. Saanud innustust kogukonna soovist, ulatas MTÜ-le Meie Kurna oma tugeva abikäe Rae vald. Teoks sai pargis asuvate kultuuriajalooliselt oluliste tiikide puhastamine, tiikidevaheliste sildade taastamine, vaateplatvormi rajamine, haljastustööde dendroloogiline uuring. Ühiste jõududega muutus padrik jälle pargiks.

Kogukonna soov oli anda pargi taassünnile oma panus, teha midagi jäädavat ja kogukonnaga loodut. Soov oli istutada parki 101 kodumaist väärikat puud, kellele on hoolikalt valitud kasvukoht. Pargile sai rajatud uus süda, kus nüüd kasvavad 15 nulgu, mis kopeerivad kunagi mõisa ees asunud auringi. Lisaks nulgudele istutati 23 hõbekuuske, 20 lehist, 10 kaske, 8 haaba, 6 vahtrat, 2 juudapuulehikut ja 2 purpurpunast toomingat.

Hääli kokku: 3292

Kuhuviia.ee mobiilirakendus - SA Things

Alates Kuhuviia.ee loomisest 2014. aastal on selle meeskond tänu süsteemi edasiarendustele ja iga-aastasele teavitustegevusele suutnud pidevalt kasvatada külastajate hulka ning suurendanud inimeste teadlikkust jäätmete sorteerimisest ja asjade uuskasutusest. Viimase aastaga on astutud suur samm edasi. Koostöös kuue Eesti suurima tootjavastutusorganisatsiooniga arendati mobiiliversioon, mida kasutab 38% Kuhuviia.ee külastajatest. Midagi ei pea alla laadima ega installima. Nii saab ka tehnikavõõras kasutaja sellega hakkama. Keskmiselt on Kuhuviia.ee lehel 5000 külastust kuus ning teavituskampaaniate ajal suureneb külastatavus märkimisväärselt.

Kuhuviia.ee lahendab probleemi, mis puudutab ühel hetkel meid kõiki – mida teha kasutuseta asjade, pakendiprügi või ohtlike jäätmetega. Seega on Kuhuviia.ee mõeldud absoluutselt kõigile. Kaardirakendus on kasutatav nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

 

Hääli kokku: 191

Istik Eesti Mulda 2018 - Eesti Metsameister OÜ

Istik Eesti Mulda on Eesti Metsameister OÜ loodud heategevuslik metsaistutustalgute sari. 2018. aastal korraldati üritus Nõo valla heaks. Istik Eesti Mulda 2018 raames taasmetsastati 10 000 taimega endine jäätmekogumisala Laguja külas. Vana prügila taasmetsastamine aitab muuta kultiveeritud pinnast viljakamaks ning vähendada erosiooni ohtu, sest juured seovad mullastikku.

Istutustalgud oli kogupereüritus, kus osalesid isad-emad, vanaemad-vanaisad ja lapsed. Et üritus toimus emadepäeval, siis tähistasid paljud erilist päeva koos perega metsa istutades. Üritusest võttis osa sadakond inimest.

 

Hääli kokku: 144

Loodusvaatluste maraton - Veljo Runnel ja Märt Kose

Loodusvaatluste maraton on üritus, mille puhul uuritakse oma kodukohas või lemmikpaigas 24 tunni jooksul võimalikult palju taime-, linnu-, putuka-, seene- jm liike. Loodushuvilistele on abiks erialaspetsialistid ja teadlased. Lisaks liikide kirjeldamisele said loodusesõbrad osa ka mitmetest retkedest ja vaatlustest. 2018. aastal toimus loodusvaatluste maraton Loodusfestivali alaüritusena 16 paigas üle Eesti. Liikide vaatlemist alustati 15. juuni keskpäeval ning lõpetati järgmisel keskpäeval. Loodusvaatluste maratoni mõte on teadlaskonna ja loodushuviliste inimeste lõimimine, et uurida üheskoos oma kodukoha või lemmikpaiga elurikkust.

Loodusvaatluste maraton on eriline, sest toob kokku loodushuvilised ja eksperdid, et vahetada loodusalaseid kogemusi ja teadmisi. Info kõikide nähtud või kuuldud liikide kohta sisestati eElurikkuse portaali kõigile soovijatele vabaks kasutamiseks. Vaatluspunktides osales umbes 200 loodushuvilist.

Hääli kokku: 224

Projekt sireen - Sütevaka Noortegrupp

Sütevaka Noortegrupp viis läbi projekti Sireen, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas saaksid inimesed oma igapäevaelus aidata kaasa merereostuse vähendamisele ning suurendada sel teemal teadlikkust. Pärnus toimus nädalapikkune noortevahetus koos Gruusia ja Horvaatia külalistega. Leiti, et saame keskkonda säästa, kui sorteerime prügi, vähendame plasti tarbimist ja pöörame rohkem tähelepanu sellele, kuidas meie igapäevased ostud võivad suurendada plastprügi sattumist looduskeskkonda.

Kõik noored käisid ka teavitamas Pärnumaa koolide õpilasi loodushoiu olulisusest. Toimus kontsert-kohtumine NOEPiga ning plastivaba päev, mille käigus teavitasime inimesi merereostuse ohtlikkusest. Laialdase teavitamise tulemusel oskavad Pärnumaa õpilased paremini mõista, millised igapäevaelu tegurid, näiteks mikroplast kodukeemias või läbimõtlemata ostlemine, mõjutavad keskkonna reostumist.

Projektis osales 28 noort, sh 14 välistudengit.

Hääli kokku: 214

Lasteaialaste loodusteadlikkuse suurendamine - Huvitava Bioloogia Kool

Huvitava Bioloogia Kool on suurendanud lasteaialaste loodusteadlikkust juba aastaid. Antud tegevuse raames viis Huvitava Bioloogia Kool 2018. aastal ellu kolm loodushariduslikku algatust, milles osales ligi 3000 eelkooliealist last 170 lasteaiarühmaga. Keskkonnateadlikkuse suurendamisel on väga tähtis roll looduse vastu huvi tekitamises juba eelkoolieas. Tänu läbiviidud algatustele oskavad lasteaialapsed paremini märgata looduses toimuvaid protsesse ja teavad nende põhjusi. Lastel on väga suur mõju ka oma vanemate käitumisharjumuste muutmisele, mistõttu aitab just lasteaialastega tegelemine jõuda suure hulga inimesteni.

2018. aastal viidi ellu 3 algatust:

- näpunuku-etenduste konkurss “Pöialpoiss peab sünnipäeva”;

- loodusteemaliste katsete juhendmaterjalide loomine;

- loodushariduslike multikate sari “Miks? Miks? Miks?" koostöös BOP Animationiga.

 

Hääli kokku: 238

Kohviringluse projekt - Paulig Coffee Estonia AS

Eestlased joovad peaaegu 6 kg kohvi ja naabrid soomlased lausa 10 kg kohvi inimese kohta aastas. Sellest tekib suur hulk kasutatud kohvipuru, mis visatakse lihtsalt ära. Algatati kohviringluse projekt: pärast kohvi nautimist toodetakse kasutatud kohvipurust bioenergiat. Kohvipuru on orgaaniline jääde ja sellest saab õiget tehnoloogiat kasutades eraldada biogaasi. Algatatud projekti käigus koguti kasutatud kohvipuru ning koostöös Nelja Energia Vinni biogaasijaamaga toodeti sellest energiat. Saadav elektrienergia annetatakse SOS Lasteküla kodudele.

Kohvipuru kogumise ja sellest bioenergia tootmise projektiga sooviti näidata, et kohviubade teekond ei pea lõppema kohvitassis, vaid see kestab edasi. Projekt oli väga populaarne nii ettevõtete kui ka eraisikute seas.

 

Hääli kokku: 65

Tabasalu perepäeva korduvkasutusega topsid - Harku Vallavalitsus: Krista Dreger, Lembe Reiman, Rando Lai

Harku valla keskkonnasõbralik perepäev on tuntud kui Tabasalu päev. 2018. aastal toimus see üheksandat korda ning sellel aastal tehti oma valla korduvkasutusega joogitopsid. Topsi sai endale perepäeval topsitelkidest pandiraha eest soetada. Kui jook otsas, sai topsi loputada ja uue joogi osta. Kui enam uut jooki ei soovitud, sai topsi müügipunkti tagastada. Soovi korral võis topsi jätta endale ning kasutada seda uuesti ja uuesti. See oli õige otsus, sest peoplats oli pärast ürituse lõppu puhas.

Keskkonnateo ajendiks oli väiksema jalajälje jätmine, oma kogukonna harimine ja suunamine seda tegema. Koostöös Tootjavastutusorganisatsioon OÜga on valla suurüritusel alates 2016. aastast toimunud teadlik prügisorteerimine, kus on kõrvuti prügikastid pakendite ja olmeprügi jaoks. Tabasalu päeval on osalejaid pea 4000.

 

Hääli kokku: 184

spordiürituste keskkonnamõju vähendamine - MTÜ Seiklushunt

Seiklushunt on fookusesse võtnud oma ürituste keskkonnamõju vähendamise – keskendudes esialgu jäätmevaldkonnale. Teadaolevalt on Seiklushunt esimene omataoline organisatsioon Eestis, kes on omal initsiatiivil alustanud koostööd keskkonnaorganisatsiooniga ning töötanud välja jäätmete sorteerimise süsteemi, tagades igal oma üritusel jäätmete liigiti kogumise. Sealhulgas pööratakse olulist tähelepanu ka jäätmetekke vähendamisele.

Soovitakse luua inimestes jäätmete sorteerimise harjumus ja suurendada teadlikkust. Soov on olla eeskujuks ka teiste avalike ürituste korraldajatele: tähelepanu pööramine jäätmete vähendamisele ja nende liigiti kogumine peaks muutuma loomulikuks. Seiklushundi korraldatud üritustel osales 2018. aastal ca 7000 inimest.

 

Hääli kokku: 74

"Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus" - Eesti Ornitoloogiaühing

Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel ilmus 2018. aastal koguteos "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. See on viimase 25 aasta kõige põhjalikum Eesti haudelinde käsitlev raamat. Kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena.

Linnuatlasest leiab kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis. Raamatus on üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust.

Koostajad: Jaanus Elts, Andrus Kuus, Eerik Leibak. Toetas SA KIK.

Hääli kokku: 151

Kompostiljon - Eesti Ettevõtlike Noorte Koda

Kompostiljon kutsus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul inimesi üles tegema Eestimaale üht kelmikat ja kaalukaimat kingitust – kinkima Eestile ühiselt 100 tonni mulda. Kingitusega toodi tähelepanu Eesti mullale, selle tähendusele, olulisusele ja märgilisusele meie kõigi jaoks. Muld on läbi aegade olnud meie toitja. Kompostimisega saab meist igaüks taasluua viljakat mulda ning teha seeläbi kingituse oma riigile.

Üleskutse oli suunatud eelkõige lastega peredele, kes elavad oma majades. Innustati vanemaid koos lastega mõtestama kompostimist ja laiemalt ressursside ringlust looduses. Mõistma, kuidas me kõik oleme seotud. Laiaks eesmärgiks oligi eelkõige teadlikkuse suurendamisele kaasa aitamine.

Kokku kingiti 102 tonni mulda.

 

Hääli kokku: 53

Tour d'ÖÖ - MTÜ Eesti Linnaratturite Liit

MTÜ Eesti Linnaratturite Liit korraldab alates 2011. aastast üle vabariigi jalgratta ühissõitu Tour d'ÖÖ ja pealinnas jalgrattafestivali Tallinn Bicycle Week. Nii ühissõit kui ka festival propageerivad igapäevast jalgratta kasutust linnakeskkonnas. Nüüd juba 61 korda toimunud ühissõidul on läbi aastate jõutud 13 Eesti linna ja hinnanguliselt on osalejaid olnud ca 50 000.

Tour d'ÖÖ on rahulik jalgratturite ühisõit õhtustel linnatänavatel. Selle üks eesmärk on muuta inimeste igapäevast harjumust liikuda autoga. Rattaga sõites on vahemaid läbida lihtsam, odavam, tervisele kasulikum ning keskkonda, rahakotti ja ka linnaruumi säästvam (tihtipeale ka kiirem kui sisepõlemis- või elektrimootriga sõiduk).

 

Hääli kokku: 111

Linnamesinduse populariseerimine - Nordic Hotel Forum

Nordic Hotel Forum aitab kaasa linnamesinduse arengule ning populariseerimisele Tallinnas ja kogu Eestis, rääkides mesinduse olulisusest ning mesindusega seotud kasulikest mõjuteguritest meid ümbritsevale keskkonnale. Keskkonnateo konkreetseks eesmärgiks seati Tallinna Mesinike Seltsi linnamesinike toetamine nende tänuväärses ettevõtmises ning pakuti linnamesinikele väärtuslikku ja kõigile turvalist pinda mesitarude paigutamiseks otse Tallinna linna südames asuva hotelli katusele.

Tihtipeale ei peeta linnakeskkonda looduslikult mitmekesiseks, kuid seda peaks tegema. Nimelt on linnades nn katkematu õitekonveier, mis pakub erinevatele tolmeldajatele toitu nektari ja õietolmuna. Mesilaste kohalolu sellises keskkonnas aitab õistaimedel paremini uusi seemneid kasvatada ja oma leviala laiendada. Nii paigutatigi 2018. aasta aprillis koostööna hotelli vahekatusele kuus mesitaru.

Hotelli külalistel on võimalus lähemalt vaadata mesilaste toimetamisi ja maitsta katusel valminud linnamett. Lisaks tutvustati koostöös mesinikega oma mesilasi mobiilses mesitarus hotelli restoranis toimunud populaarsel tarkusepäeva üritusel sadadele lastele ja nende vanematele.

 

Hääli kokku: 180

#Istutanpuu kampaania - Öselstuff OÜ

#ISTUTANPUU kampaania raames juhtis ÖselBirch inimeste tähelepanu Eesti looduse hindamatule väärtusele. Soov oli innustada meid kõiki kasutama loodust heaperemehelikult. Loodus ja selle püsima jääv puhtus on meie jaoks väga olulisel kohal. Öselstuff OÜ tahab olla oma tegevustega eeskujuks ka järgmistele põlvkondadele, et nad hindaks keskkonnasõbralikkust, rohelist mõtteviisi ja puhast loodust. Just selle väärtuse ajendil kutsuti nii tavakodanikke, ettevõtteid kui ka omavalitsusi üles osalema ÖselBirchi #ISTUTANPUU kampaanias.

Kampaaniat toetas iga ÖselBirchi kasejoogi ostja. Iga ostja, kes registreeris end ÖselBirchi kodulehel, sai ka valida, mis liiki puu tema nimel istutati. Lisaks tehti koostööd ka ettevõtete, ettevõtjate ja kohalike omavalitsustega. Hinnanguliselt kaasati kampaaniasse 1200 isikut, kes olid abiks istutamistel – nende seas nii lapsed, noorukid kui ka täiskasvanud.

 

Hääli kokku: 78

Rändnäitus "Bioajastu - puidust tulevik" - Eesti Metsaselts

Ratastel näitus "Bioajastu - puidust tulevik" kirjeldas Eesti võimalikku tulevikku, mis tugineb keskkonnasõbralikul biomajandusel. Kui kasutame oma taastuvat ressurssi ehk metsa targalt, on ühest planeedist meile ka tulevikus küllalt. Puit suudab asendada naftast valmivaid igapäevaseid tooteid – kosmeetikast kuni autodeni.

Näituse eesmärk oli tutvustada tulevikutehnoloogiaid, mis suudavad puidu abil inimeste keskkonnajälge vähendada. Külastaja sai ise katsetada, kuidas üks või teine otsus mõjutab Maa kliimat, keskkonda ja ressursse. Näitus läbis kõik Eesti maakonnad, alates 10. augustil Paides arvamusfestivalil kuni 14. oktoobrini kestnud pikema peatusega Tallinnas.

Kokku külastas näitust 9500 inimest.

Näituse koduleht: www.bioajastu.ee

 

Hääli kokku: 90

Ajakiri Jälg - MTÜ Cleantech ForEst

2018. aastal pandi alus Eesti roheinnovatsiooni ja keskkonnateadlikkuse ajakirja Jälg ilmumisele. Ajakiri sihib laiemat publikut edendamaks keskkonnateadlikkust (alates tarbija käitumisest, jätkusuutlikest tarbimisharjumustest kuni ettevõtete vastutustundlike tegevusteni) ja näitamaks, milliste innovatiivsete toodete ja teenustega on võimalik keskkonda säästa. Ajakiri Jälg on sündinud Eesti rohetehnoloogia ettevõtlust arendava katusorganisatsiooni MTÜ Cleantech ForEst alt. Lisaks paberajakirjale on loodud ka seda toetav veebileht ning peamised sotsiaalmeedia kanalid. Kajastatud teemad võimaldavad sihtrühmal kasutusele võtta meetodeid näiteks prügivabama eluviisi juurutamisel ja leida endale sobivaid innovaatilisi tooteid energiasäästu valdkonnast (päikeseenergeetika, tuuleenergeetika jne).

Hääli kokku: 60

 

Maailmakoristuspäev Eestis

Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day leidis aset 15. septembril 2018. See maailma ajaloo suurim prügivastane kodanikualgatus sai alguse ning seda juhiti Eestist. Maailmakoristuspäev tõi tuhandeid inimesi koristama ka Eestimaa loodust.

Maailmakoristuspäeva globaalne eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, et jäätmeid on liiga palju, neid ei sorteerita ega taaskasutata piisavalt. Eesti koristuspäeva ja selle kommunikatsiooniga näidati, et probleem on jätkuvalt märkimisväärne ka Eestis. Lisaks praktilisele koristusele tekitati taas aktiivne arutelu jäätmetega käitumise teemadel.

Koristuspäevale kaasati ka Eestis elavaid muukeelseid kogukondi ning sihtrühmi – nii venekeelseid kogukondi kui ka siia viimastel aastatel kolinud välismaalasi.

Maailmakoristuspäeval osales kokku üle 10 000 inimese.

 

Hääli kokku: 151

Harrastuskalapüügi taristu rajamine Suur-ja Linnulahte ühendava Kallaku oja piirkonnas Saaremaal - MTÜ Saarte Kalurite Ühing

Korrastati ja puhastati Suur- ja Linnulahte ühendav Kallaku oja, mis tagab kaladele kudemisperioodil rändetee ning avab samas juurdepääsu nii järelevalvele kui ka päästemeeskonnale. Lisaks kindlustati 100 m kallast puistekividega, puhastati ala prügist ja võsast ning rajati kaldtee ujuvvahenditele.

Äärmiselt positiivne tegu, mis tõi kasu nii kaladele kui ka Saare maakonna elanikele, kooliõpilastele ja loodushuvilistele.

 

Hääli kokku: 76

Teadlaste Öö festival - SA Teaduskeskus AHHAA

SA Teaduskeskus AHHAA korraldas juba 13. korda Teadlaste Öö festivali, mille teemaks oli seekord keskkonnasäästlikkus ja taaskasutamine. Festivali raames toimus üle saja sündmuse, mida jagus pea igasse maakonda. Erinevad koolid, haridusasutused ja muuseumid korraldasid festivali raames suurel hulgal tegevusi, mille käigus anti igas vanuses külastajatele võimalus end keskkonnasäästlike nippidega kurssi viia. Lisaks toimus teaduskeskuses AHHAA prügiteadlaste päev, kus sai esinemas näha erinevaid jäätmete sorteerimise ja ümbertöötlemise spetsialiste.

Festival kaasas 80 haridusasutust üle kogu Eesti, et tutvustada keskkonna eest hoolitsemist koolinoortele ja nende peredele ning suurendas seeläbi Eesti rahva keskkonnateadlikkust.

 

Hääli kokku: 75

Narva-Jõesuu metsad - Natalja Pessotšinskaja

Üldsuse esindajad ja kohalikud Narva elanikud palusid võtta kaitse alla metsa, mis kuulub Narva-Jõesuule. Mets on võrdselt mererannaga olnud ajalooliselt Narva-Jõesuu kuurordi visiitkaardiks. Algatuse eesmärk oli ka puhta männilõhnalise õhu säilitamine. See on Ida-Virumaal eriti tähtis, sest ümber asuvad seitse A-ohukategooriaga ettevõtet. Koguti 1000 allkirja nii Narva-Jõesuu kui ka ülejäänud Ida-Virumaa elanikelt. Pöördumine jõudis Riigikoguni.

Ellu sai viidud teinegi algatus – Narva-Jõesuu metsade puhastamine ning kohaliku omavalitsuse ja RMK tähelepanu pööramine metsade reostamisele.

Hääli kokku: 3809