Kandidaadid 2014

Kõik keskkonnateo konkursi kandidaadid on teie ees! 

Võitjad: SA Things ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing

Kuhuviia.ee – SA Things

Kuhuviia.ee on jäätmete ja asjade kogumispunktide kaardirakendus, kust inimene saab infot kuidas vabaneda talle ebavajalikest asjadest nagu vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud või taaskasutatavatest jäätmetest nagu taara, vanapaber, pakendid, ehituspraht jms. Rakenduse eesmärk on lahendada probleem, mis paratamatult tabab meid kõiki – mida teha tekkivate jäätmete ja kasutuseta jäänud asjadega. Tänaseks on veebilehele koondatud üle 5300 kogumiskoha andmed.

Projekti ajendiks oli asjaolu, et säärane info oli varem leitav sadadelt erinevate veebi- ja kampaanialehtedelt. Kasutaja pidi aga teadma millise omavalistuse või organisatsiooni haldusalasse teda huvitava piirkonna jäätmeid vastu võtvad punktid jäävad. Seega oli info otsimine väga ajamahukas.

Kuna Kuhuviia.ee annab sekunditega lahenduse murele, kuhu viia kasutud asjad, siis on suur tõenäosus, et inimene viib need asjad õigesse kohta, mitte teadmatusest nt metsa alla.

Kuhuviia.ee on suureks toeks Eesti elanikele ning tulevikus on võimalus koostöös omavalitsustega, muuta see sobivaks töövahendiks kohalikule keskkonnaspetsialistile.

 

"Aasta lind 2014 - jäälind" – MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing

Jäälinnuaasta algatuse eesmärk oli tutvustada jäälindu kui Eesti üht kaunimat lindu, täiendada teadmisi selle kaitsealuse liigi leviku, arvukuse ja elupaigavaliku kohta ning tõhustada tema kaitse korraldamist. Jäälinnuaasta paistis silma oma tegevuste mitmekesisuse, laia haarde ja kaasamisega ning omas ka olulist looduskaitselist tulemust. Jäälind sai sel aastal tuttavaks kümnetele, kui mitte sadadele tuhandetele inimestele, tegevustes osalesid sajad koolid ja lasteaiad, asutused ja kohalikud kogukonnad. 

Jäälinnuaasta täitis edukalt neid lünki, mis siiani selle linnu uurimises on olnud. Viidi läbi jõgede linnustiku inventuur, korraldati joonistusvõistlusi, koguti vaatlusandmeid. Kümned inimesed oskavad edaspidi looduses liikudes jäälinnule tähelepanu pöörata ning liiki väärtustada. Aasta innustas paljusid erinevaid asutusi omal käel jäälinnuga seotud ideid ja tegevusi ellu viima. Nt taastati Kose kultuurimaja jäälinnu vitraaž panno.

 

Tunnustatud: Porkuni Kool ja Val Rajasaar, Katre Kuusik, Nele Nõu, Kady-Ann Sutt, Agni Kaldma, Aare Kasvandik

Konnade päästmine kevadrände ajal – Porkuni Kool

Kool korraldas konnatalgud, et päästa kahepaiksed kevadrände ajal neid ohustavast olukorrast- hukkuda autode rataste all. Keskkonnategu toimus Porkuni Kooli erivajadustega õpilaste ja kooli töötajate ning ka küla elanike abiga, kellega sai päästetud 1053 konna kevadrände ajal Porkuni järve ümbrusest. Konnatalgutel osales 23  õpilast ja 6 töötajat.

Konnad on head kahjurite hävitajad ja iga konna elu päästmine on heategu loodusele.

 

Suurupi-Muraste-Tilgu masuudireostuse korraldus, kommunikatsioon ja korjamine - Val Rajasaar, Katre Kuusik, Nele Nõu, Kady-Ann Sutt, Agni Kaldma, Aare Kasvandik

2014. aastal toimus Harku vallas kaks masuudireostus - esimene jaanuaris ja teine aprillis. Reostuse kokku korjamisel tehti kiiret ja head koostööd, kus väga suure panuse andsid just keskkonnateo kandidaatideks esitatud inimesed. Jagati operatiivset infot kriitiliste piirkondade kohta, teavitati erinevaid osapooli abi vajadusest ja kõrvaldati reostus.

Masuudireostust oli ka suurel osal Muraste Looduskaitsealal, kus pesitseb palju looduskaitsealuseid linde. Seetõttu oli eriti oluline rand kiirelt puhtaks saada.

Kogukonna kaasamine oli samuti suur – randa koristati 3-4 korda ja iga kord osales pea 150 inimest.

 

 

Ülejäänud osalejad

„Energiasäästlik kaunis kodu“ ja „Tõhus haljastus“MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus

Projektide eesmärk oli pöörata tähelepanu võimalustele säästa energiat läbi nutikama haljastuse. Nutikas haljastus tähendab näiteks seda, et puud-põõsad kaitseksid õueala ja hooneid külmade tuulte eest, aga samas võimaldaksid päikeselist sisehoovi. Projektide käigus avaldati kokku 29 artiklit, viidi läbi suuremahuline uuring „Tõhusa haljastuse rakendamine Eestis“ ja tunnustati tähelepanuväärsemaid energiasäästlikuks rekonstrueeritud või ehitatud majade omanikke. Energiasäästlikumad majad ning nutikam ja tõhusam haljastas aitab vähendada ka keskkonnasaastet.

Projekt on algatatud mõttega, et see jätkub, kuni kõik hooned on kujundatud või ehitatud energiasäästlikuks ning kõik asustatud punktid on tõhusalt haljastatud. Selleks on alustatud koostööd maaomavalitsuste liiduga.

 

 

Heintaimede kaitsemati paigaldamine Viljandi Lossimägedesse  -  Viljandi Linnavalitsus

Lossimägedes suviti toimuvad üritused on suureks koormuseks sealsele haljastusele, eelkõige murule. Trambitud muru aga taastub väga kaua aega. Muru kaitseks paigaldas Viljandi linnavalitus kaitsematid, mis ei lase pinnast mudaseks trampida ja hoiab juuri hävinemast. Nii püsib ilus rohelus Viljandi Lossimägedes terve suve.

Projektiga säilitati ehe looduskeskkond ja puhkeala ning tagatud on ka Viljandi maastikukaitsealal kaitse eesmärk, traditsiooniline ürituste korralduspaik, maandati ilmastikust ning suurest kasutuskoormusest tulenevad riskid.

Säilitati ja parandati oluliselt avaliku territooriumi aastaringset piiranguteta kasutusvõimalusi. Selline lahendus on uuenduslik lähenemine probleemile ja andis julguse-kindluse, et uued tehnoloogiad ja materjalid ning naturaalne loodus sobivad hästi kokku.

 

 

 

Järvepalli soodsa kasvukoha parandamine Viljandi järves - Viljandi Linnavalitsus

Viljandi järves on elupaiga leidnud Punasesse Raamatusse kantud rohevetikas järvepall. Selleks, et haruldane vetikas, ennast Viljandi järves ka edaspidi hästi tunneks, nihutati ujumisala järvepalli peamisest kasvukohast eemale ning korrastati ka ujumisala põhja - setete ja muda asemele toodi liiva. Samuti puhastati jävepalli kasvukoha kõrval olev ala, et vetikas saaks veelgi edasi areneda.

Projekt on hea näide, kuidas koostöös linnakodanikega on võimalik bioloogilist mitmekesisust säilitada.

Avalikkust informeeriti Viljandi järve ökoloogilisest olukorrast kõigis etappides. Haruldase järvepalli olemasolu Viljandi järves vääris palju tähelepanu.

 

 

 

Allikaprojekt – Viljandi Huvikool

Projektis uuriti allikaid, koguti igakülgset teavet, võeti veeproove, tehti uurimistöid, koostati stendiettekanne, valmistati allikate ja kaptaaži maketid, tehti õppematk teistele Eesti allikatele, valmistati ette kolme allika korrastus ja  avaldati jooksvalt ettevõtmiste kohta teavet veebis. Projektis osales ca 1300 last.

Projektile järgneb jätkuprojekt, mille käigus korrastatakse allikaid, paigaldatakse viidad ja istepingid.

Projekti tulemusi kasutab Viljandi linn ka Viljandi järve ümbruse matkaraja arendamisel.

Projektis osales lisaks lastele, noortele ka õpetajaid, muusikuid, ametnikke ja palju teisi abilisi.

 

 

Keskkonnaõiguse teemaline seminaride sari - Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon ja Advokaadibüroo GLIMSTEDT

Eesti Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon ja Advokaadibüroo GLIMSTEDT korraldasid koostöös selle aasta märtsist novembrini keskkonnaõiguse teemalist seminaride sarja, mille loomise ajend ja eesmärk oli tõsta Eesti ettevõtjate keskkonnateadlikkust ning anda neile võimalus rääkida kaasa neid mõjutavate keskkonnaotsuste kujundamisel. Kokku toimus kuus seminari ja seal osales kokku ligi 300 kuulajat.

Aasta jooksul sai kuulata üle 30 oma valdkonna eksperti nii ettevõtjate kui ka riigisektori esindajate hulgast. Kokku on aasta jooksul seminarisarja kajastusena avaldatud üle 20 arvamusloo ja artikli Eesti suuremates väljaannetes, mis aitasid sõnumi keskkonnahoiust viia kuni 125 000 lugejani päevas.

Keskkonnaõiguse seminaride sari mõjutab ettevõtjaid neid harides ja silmaringi laiendades. Modernne keskkonnaõigus ulatub paljudesse teistesse õiguse valdkondadesse ning tuleb kohaldamisele pea igas äritegevuse etapis alates arendustegevusest, tootmisest kuni toote kasutuselt kõrvaldamiseni.

Keskkonnateadlikud ettevõtjad panustavad loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse arengusse, mille tulemusel väheneb ettevõtlusest tulenev keskkonnamõju.

 

 

 

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt - OÜ Strantum ja Harku vald

Harku valla suurkülade Suurupi, Vääna-Jõesuu suvilapiirkondade ühendati ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku. Projekti elluviimise tulemusena ehitati välja Suurupi reoveepuhasti koos kogumisala ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga. Reoveepuhasti on 10 000 inimesele ning see teenindab kogu projektipiirkonda.

Antud projektiga saab keskkond puhtamaks ja keskkonnasaaste väheneb.

Tulevikus on plaanis ühisveevaärgiga liita ka Muraste suvilapiirkond.

 

 

Taevalaternate (jm looduse risustamise) vältimise kampaania - MTÜ Tuleranda

Projekti käigus tuletati inimestele meelde, et mere ääres viibides tuleb hoida loodust ja ka merd ennast. Teavitustöö fookuses oli taevalaternate (hiina laternate) kasutamisest hoidumise soovitus ja seda eriti muinastulede ööl, mil mererandades viibib tuhandeid inimesi. Pöörati tähelepanu sellele, et me peaks taunima uute traditsioonide kasutuselevõttu, kui see kasvõi osakest meie loodusest rikub või kahjustab.

Projekti vedamise ajendiks sai 2012. ja 2013. aastal negatiivne tagasiside mõnelt inimeselt, kes kirjeldasid fotodega üritusejärgseid hommikuid mererandades.

Inimesteni jõuti oma kodulehe ja seal asuvate juhendite ning meelespeade abil. Samuti blogi ja Facebooki võimalusi kasutades. Kaasati veel erinevaid inimesi televisiooni- ja raadiosaadete kaudu.

Ka Päästeamet levitas sõnumit, et taevalaternate kasutus on ohtlik nii majade vahel kui ka looduses. Muuhulgas jagati soovitusi, kuidas looduses ohutult lõket teha.

 

 

 

Viljandi linnale plastiktopsidest lillekastide tegemine – Rexest Grupp OÜ & MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

2014. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil oli külastajatel võimalus suunata oma plastikust joogitops uuele ringile. Tähtsustamaks keskkonnahoidlikku mõtteviisi, kogus Viljandi pärimusmuusika festival koostöös Rexest Grupp OÜ-ga kokku peo käigus tekkinud plastiktopsid kokku ja tootis neist lillekastid, mis kingiti Viljandi linnale ja linnarahvale.

Festivali alale paigutati 15 spetsiaalset Rexest Grupp OÜ poolt taaskasutatud kodumajapidamise plastikust valmistatud plastiktopside kogumiseks ettenähtud prügiraami, mis suunasid inimesi oma topse õigesse kohta viskama.
Tänavuselt Viljandi pärimusmuusika festivalilt koguti kokku ca 300 kg plastiktopsi, millest valmistati Viljandi linnale kingituseks 10 suurt lillekasti.
 

Ühe väiksema lillekasti tegemiseks kulus 2723 topsi.

 

 

Riietekonteinerite paigaldamine - Tallinna Jäätmekeskus

Tallinna Jäätmekeskus paigaldas Humanaga  koostöös 2014. aasta aprillikuus linnaruumi kasutatud rõivaste ja jalatsite ning mänguasjade jaoks kogumiskonteinereid.  Konteinerid on vajalikud selleks, et vältida jäätmeteket, vähendada segaolmejäätmetes ja pakendikonteinerites tekstiili, riiete, jalanõude ja mänguasjade osakaalu ning tagada nende jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt, korduvkasutamine ja taaskasutamise suurendamine. Konteinereid sai kokku 22.

Konteinerid on uued ja nende asukohad on avalikustatud Tallinna Jäätmekeskuse veebilehel https://www.prugi.ee/portal/riidekonteinerid/
Asukohad on valitud vastavalt sellele, kus eeldatakse kõige aktiivsemat kasutust, nt kaubanduskeskuste juures.

Tallinna eeskujul soovisid konteinerite paigaldamist kasutatud rõivaste välikogumiseks ka Tallinna kõrval olevad vallad, nt Kiili ja Kohila. Samuti on soovi avaldanud juba suuremad linnad nagu Tartu ja Pärnu.